Pikk talv on mõjunud nii vaimule kui kehale. Vaimule on talv mõju avaldanud sel moel, et alustasin märtsi alguses soojade käpikute kudumist – tundub, et kogu olemus on omaks võtnud selle, et lumi ja jää kestavad igavesti ja sooje käevarje võib veel pikka aega vaja minna. Käpikud lähevad tegelikult kappi järgmist talve ootama – aga mitte nendest ei tahtnud ma kirjutada.
Vaid -
“Valge varjundid” sai valmis. Ta tuli osaliselt enne, kui teema välja kuulutati – kuivõrd aga Tema olek, tegumood, käitumine ja väljanägemine sobis craftwerki poolt välja hüütud teemaga, siis püüdsin Ta pildile ja andsin Ta üles.
Heegeldatud kapis aastaid seisnud villasest lõngast, lilled-lehed vormitud erinevatest valgetest lõngajuppidest – need lõngajupid tõin koju suure kotiga kohalikust second hand’ist. Kuivõrd mulle kohutavalt meeldib valge ja veinipunase kooslus, siis said selle koosluse järgi valitud ka pärlid. Pärlite asetused on sõna otseses mõttes “raamist väljas” – need said kotile peale puistatud nii, nagu raame ei olekski. Väike valge vildipall on ka ise veeretatud, kahe pisikese lapse abiga, kes muidugi vannitoa põrandal seebiveest hullu moodi rõõmu tundsid.
Koti voodririideks tahtsin ma ühtlast punast, aga kahjuks ei leidnud teisi-ringi-poest midagi sobivat ja nii ma marssisin koju kellegi kantud lillelise kauni sitsikleidiga, millele kodus väikese kahjutundega käärid sisse lõin. Vooder õmmeldud käsitsi, sest masinal õmblemine kuulub kahjuks minu puhul raketiteaduse hulka – tähendab, seda kunsti ma ei oska. Üks pisike detail sai voodrile ka lisatud, kuna kleidi õlapaela ei raatsinud ära visata – sinna saab võtme kinnitada.
Paar päeva tagasi sain ma ka kaunite kummikute omanikuks ja alles kodus avastasin, et olen täiesti teadmata poes valinud endale täpselt koti voodriga sarnase mustriga kummikud. See äratundmisrõõm kahjuks teistele silma ei paista, sest üldjuhul ei paista ju koti vooder välja.
Daamile kohaselt kuulub lisavarustusse ka kosmeetikakott – kotike ise heegeldatud vist 10 aastat tagasi, leidsin ta kapist lõngade juurest ja kohendasin veidi, põimisin paeltikandis roose peale ja õmblesin voodri sisse. Täpiks “i’le” sai kotike ka pisikese heegeldatud nööbi.
:=) Väga kaunis kottide duo, õrn ja kirglik ühteaegu! Suurimad tänud osalemast – sain ka pildid kätte, riputan homme galeriisse… head öd!
väga kaunid kotid! minu meelest on voodrivalik küll hästi õnnestunud, see juba on kord nii, et kõik ei lähe alati plaanipäraselt, aga läheb hoopis paremini kui plaanitud :)
mmm, jõhvikaid, jah, just meenutab küll.
[...] oma nägemust väljendama. Minu piirideks oli umbkaudne suurus 25*30cm, koti kujuks miskit sellist “jõhvikad lumel” laadset ja värvitooniks naturaalne valge või beezh. Nii ma siis [...]